mitteinvasiivsus

Mitteinvasiivsus viitab meditsiinilisele või diagnostilisele protseduurile, mis ei nõua naha, kehaõõne või keha kudede läbimist. Need meetodid on loodud selleks, et vähendada patsientide füüsilist koormust, valu ja infektsiooniriski võrreldes invasiivsemate alternatiividega. Mitteinvasiivsete tehnikate eesmärk on saada vajalikku teavet keha kohta ilma kirurgilise sekkumiseta.

Üheks levinumaks mitteinvasiivseks meetodiks on kujutiste diagnostika. Näiteks magnetresonantstomograafia (MRI) ja kompuutertomograafia (CT) kasutavad erinevaid füüsikalisi põhimõtteid, et luua üksikasjalikke pilte keha sisemusest ilma skalpelli kasutamata. Ultraheliuuring on samuti laialt levinud mitteinvasiivne meetod, mis kasutab helilaineid kudede visualiseerimiseks ja on eriti kasulik raseduse jälgimisel ning organite uurimisel.

Lisaks kujutiste diagnostikale kuuluvad mitteinvasiivsete meetodite hulka ka mitmed füsioloogilised mõõtmised. Näiteks vererõhu mõõtmine, pulsi kontrollimine, vere hapnikusisalduse määramine (pulssoksümeetria) ja elektrokardiogramm (EKG) on kõik mitteinvasiivsed viisid keha funktsioonide hindamiseks. Mõned diagnostilised testid, nagu uriinianalüüs ja vereproovide võtmine pindmiselt, võivad samuti kuuluda mitteinvasiivsete või minimaalselt invasiivsete kategooriasse, olenevalt täpsest võtteviisist. Mitteinvasiivsete meetodite areng on oluliselt parandanud patsientide ravi ja diagnostika täpsust.