Minimaalinvasiivsete

Minimaalinvasiivsete operatsioonide mõiste viitab meditsiinilistele meetoditele, mille eesmärk on põhjustada võimalikult vähe kudede vigastust võrreldes traditsioonilise avatud kirurgiaga. Sõna kirjeldab tehnikat ning selle omastav vormi kasutatakse peamiselt meditsiinilistes tekstides.

Tavapärased näited hõlmavad laparoskoopiat, endoskoopiat ja perkutaanseid sekkumisi ning robotabiga kirurgiat. Need tehnikad kasutavad väikseid sisselõikeid või pääsuvahendeid, spetsiaalseid instrumente ja reaalajas pildistamist (nt videokaamerad, ultraheli või fluoroskoopia). Minimaalinvasiivsed meetodid võimaldavad operatsioone läbi keha loomulike või väikeste kaudu ning keskenduvad varasemast vähemtraumaatilistele pääsuvõimalustele.

Eelised hõlmavad väiksemat postoperatiivset valu, kiirem taastumist, lühema haiglaravi, väiksemat verekaotust ja väiksemaid arme. Piirangud hõlmavad vajadust spetsiaalsete vahendite ja kvaliteetse koolituse järele, mõne haiguse korral piiratud sobivust ning võimalikku suurenenud riski teatud komplikatsioonide, nagu organi või veresoonte vigastuste osas. Mõnel juhul võib operatsioon olla pikem või nõuda lisaprotseduure.

Minimaalinvasiivsed meetodid on levinud mitmes meditsiinivaldkonnas, sealhulgas üldkirurgias, urologias, günekoloogias ja interventsionaalses radioloogias. Nende laialdane kasutamine sõltub kliinilistest juhistest, varustatusest ja patsiendi sobivusest.

Termin on laen ingliskeelsest väljendist "minimally invasive" ning eestikeelseks vastuseks on "minimaalinvasiivne". Sõna vormid leiavad kasutust meditsiinilistes ja akadeemilistes tekstides.