Mikrolaineahjud

Mikrolaineahjud on köögiseadmed, mis soojendavad toitu mikrolainete abil. Mikrolained on elektromagnetilised lained, mille sagedus on umbes 2,45 GHz. Toit asetatakse suletud kambrisse, kus magnetron tekitab lained; need tungivad toidusse ja põhjustavad veemolekulide kiiret pöörlemist, mille tulemusena tekib soojus.

Ahju sees on isoleeritud kamber ja ukse ees on metallvõre, mille augud on mikrolainete lainepikkusest väiksemad, et lekked ei tekiks. Ukse interlock-lülitid katkestavad toite, kui uks avaneb. Toiteallikaks on magnetron; tavapärane sisendvõimsus on 600–1200 W, kuid tegelik kuumutav võimsus toidule on tavaliselt 300–800 W, sõltuvalt programmist ja jaotust.

Mikrolaineahjud kasutatakse peamiselt toidu kiireks soojendamiseks, defrostimiseks ja mõnikord mõne roa valmimiseks. Need on kiired ning võivad olla energiasäästlikumad kui traditsioonilised ahjud, kuid võivad anda ühtlase kuumutamise osas piiranguid. Mõned materjalid ei sobi mikrolainete jaoks (metallid, mõned plastikud ja vanad nõud), seega tuleb kasutada mikrolainekindlaid nõusid.

Ohutus: seadet kaitsevad ukse interlockid, korpuse varjestus ja lekkekaitse nõuded. Standardid ja määrused järgitakse riikide tasandil, näiteks EN/IEC 60335-2-25.

Ajalugu: Esimesed komerjandilised mikrolaineahjud jõudsid turule 1947. aastal Raytheoni poolt; kodukasutus levis laialdaselt 1960.–70. aastatel.

Taaskasutus ja keskkond: Mikrolaineahjud sisaldavad koostisosi, mida tuleb vastavalt elektroni jäätmete reeglitele taaskäideldada.