Metallitöötlemisprotsessi

Metallitöötlemisprotsess viitab mitmesugustele meetoditele ja tehnikatele, mida kasutatakse metalli kuju, suuruse või omaduste muutmiseks. Need protsessid on metallitööstuse alustalad, mis võimaldavad luua mitmesuguseid tooteid alates väikestest komponentidest kuni suurte konstruktsioonideni. Peamised töötlemismeetodid jagunevad tavaliselt kolme kategooriasse: surve- ehk deformatsiooniprotsessid, lõikamis- ehk eemaldusprotsessid ning liitmisprotsessid.

Surveprotsessid hõlmavad metalli vormimist rakendades sellele mehaanilist jõudu. Levinud survemeetodite hulka kuuluvad sepistamine, kus metalli kuumutatakse ja seejärel vormitakse haamri või pressiga; valtsimine, kus metalli juhitakse läbi rullide, et muuta selle paksust ja kuju; ning tõmbamine, kus metalli tõmmatakse läbi matriitsi, et luua piklikke profiile nagu torud või vardad. Need protsessid on sageli energiamahukad, kuid võivad luua tugevaid ja vastupidavaid osi.

Lõikamisprotsessid, tuntud ka kui mehaaniline töötlemine, hõlmavad materjali eemaldamist soovitud kuju saavutamiseks. Kõige levinumad lõikamisprotsessid on freesimine, treimine ja puurimine, kus kasutatakse erinevaid lõiketerasid metalli osade eemaldamiseks. Samuti on olemas termilised lõikamisprotsessid nagu gaaslõikus ja laserlõikus, mis kasutavad kõrget temperatuuri materjali sulatamiseks ja eemaldamiseks.

Liitmisprotsessid on meetodid, mille abil ühendatakse kaks või enam metallosa kokku. Kõige tuntumad liitmisprotsessid on keevitamine ja jootmine, kus materjali sulatatakse või lisatakse täitematerjali, et luua tugev ühendus. Samuti on võimalik metallosi ühendada mehaaniliste kinnitusvahendite, nagu needid või poldid, abil. Iga töötlemisprotsessi valik sõltub materjalist, soovitud detaili omadustest ja tootmise efektiivsusest.