Mesenhümaalsest

Mesenhümaalsest on embrionaalne sidekude, mis tekib mesodermist ja mille areng viib lõpuks luu-, kõhr-, rasva- ning veresoontekoede moodustamiseni ning elundite strome moodustamiseni. Embrüoos arenedes annab mesenhüüm kudede raamistiku, millest arenevad mitmesugused sidekuded ning millel on keskne roll varajases arengus ja elundite paigutuses.

Täiskasvanud organismis on jääkmesenhüüm ning selle rakud osalevad kudede remondis ja vigastuste paranemises. Mesenhümaalsed rakud võivad säilitada mõningaid võimeid diferentseeruda ning neid leidub mitmesugustes kudedes, näiteks fibroblastide ja peritsüütidena.

Mesenhümaalsed tüvirrakud (MSC) on multipotentsed rakud, mis suudavad diferentseeruda osteoblastideks, kõhrarakkudeks ja rasvarakkudeks ning potentsiaalselt ka teistesse kudedesse. MSC-d iseloomustab võime kinnituda plastile kultuurides ning erinevate kasvufaktorite ja signaalide mõjust tulenev sõltuv diferentseerumine. Üldtunnustatult on MSC-del teatud pinnamarkerid, ja nende puhul järgitakse ISCTi soovitusi: positiivsed markerid on CD105, CD73 ja CD90 ning negatiivsed CD45, CD34, CD14 või CD11b, CD19 või CD79α ning HLA-DR.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad regeneerimiskirurgia ja meditsiini, kus MSC-d uuritakse ja rakendatakse kudede parandamisel ning immuunmodulatsioonis. Kliinilised uuringud keskenduvad osteoartroosile, luuuehitislikele vigastustele, GVHD-le ja muu sidekoe taastamise potentsiaalile. Turvalisus ja regulatiivsed nõuded varieeruvad riigiti ning vajavad hoolikat järelevalvet ja standardiseerimist.