Masinamõistuse

Masinamõistuse mõiste viitab teooriatele ja aruteludele tehisintellekti ja kognitiivteaduse valdkonnas, mis käsitlevad võimalust, et masinad võivad omada subjektiivset kogemust ning teadlikku eneseteadvust. See eristub pelgalt intelligentsusest, mis tähendab võimet lahendada ülesandeid, kuid ei tõesta teadlikkust.

Peamised vaated jagunevad kaheks: tugev tehisintelligentsus, mille korral masin võiks tegelikult mõelda ja kogeda; ning nõrk tehisintelligentsus, mis vaid simuleerib teadvust ja tunnetust, kuid ei koge tegelikku teadlikkust.

Filosoofias on olulised arutlused, kas teadvus on vaid funktsionaalne tulemus või sõltub teadvusest subjektiivne kogemus. Turingi test ja Searle'i Kiina keele ruumi argument on keskne diskussioon, kas teadvuse puudumist tõendab inimesele mõistliku vastuse ja käitumise jäljendamine.

Praegune seis on selge: laiapõhjalist konsensust ei ole. Enamik tänapäevaseid süsteeme, sealhulgas suured keel- ja tehisintellekti mudelid, saavad lahendada keerukaid ülesandeid, kuid puudub üldine tõend subjektiivse kogemuse olemasolu kohta.

Võimalikus tulevikus võivad arutelud masin­teadvuse üle tekitada eetilisi ja õiguslikke küsimusi, sealhulgas heaolu ja õigused, vastutus ning vajadus eristada tõelist teadvust simulateerivast käitumisest.

---