Maastikualade

Maastikualad on geograafilised üksused, mis kirjeldavad maastikku iseloomustavate ühtsete tunnuste ning nende vahelise koosmõju põhjal. Iga maastikuala hõlmab geoloogilist ja geomorfoloogilist tausta, mullastikku, hüdroloogiat, taimestikku, maastikukasutust ning kultuurilist pärandit. Piirid määratakse nii, et iga ala esindaks koostoimivat maastikukomponentide komplekti; piiride joonistamiseks kasutatakse sageli maastikuanalüüsi ja GIS-tehnoloogiaid.

Maastikualade peamine eesmärk on mõista, kuidas erinevad looduslikud ja inimtekkelised tegurid moodustavad terviklikke maastikke ning kuidas neid kaitsta, säilitada või arendada. Need on kasulikud planeerimises, keskkonnahoius, kultuuripärandi säilitamises, maapiirkondade arendamises ja turismis; neid kasutatakse ka muutuste hindamisel ja ruumilise planeerimise analüüsides.

Vajadusel võivad maastikualad toimida ühendavas lülis erinevate kaitse- ja arendusvormide vahel, pakkudes raamistikku, mille alusel võrrelda ja hinnata sarnaseid maastikke ning jälgida loodus- ja kultuuriväärtuste muutusi ajas.

Maastikualad ei ole üksik ametlik kaitseala liigi juriidiline kategooria, vaid mõistet kasutavad planeerimis- ja hindamisdokumentides koondamaks looduslike ja kultuuriliste väärtuste hindamist ning ruumilise arengu suunamist.

Näited maastikualadest võivad hõlmata rannikualasid, jõgede ürgoru piirkondi, metsaseid kõrgustikke ning põllumajandus- ja kultuurmaastikke, kus kujunevad nii looduslikud kui ka kultuurilised väärtused.