Mürasaastet

Mürasaastet ehk müraga seotud keskkonnasaaste iseloomustab soovimatu või kahjulik heli, mis mõjutab inimesi, loodus- ja elupaiku. See hõlmab mitmesuguseid heliallikaid ning võib esineda nii linnades kui maapiirkondades.

Peamised allikad on: transpordimüra (maanteed, raudtee, lennuliinid), tööstusmüra, ehitusmüra ning suurüritused. Mürasaaste võib esineda nii pikaaegse kui lühiajalise toimega ning olla eriti tugeva mõju piirkondades eluruumide lähedal.

Mõjud: inimeste tervis ja heaolu — unehäired, stress, vererõhk ja südame-veresoonkonnaga seotud riskid; kognitiivne ja sotsiaalne heaolu; mõju loomadele ja ökosüsteemidele ning elupaikade kvaliteedi halvenemine.

Mõõtmine ja reguleerimine: mürasaastet mõõdetakse helirõhu tugevusena dB(A); tavapärased näitajad hõlmavad Lden (päevane+õhtu) ja Lnight (öö). Euroopa Liit sätestab Environmental Noise Directive (2002/49/EC) ja liikmesriigid arendavad riiklikke keskkonnamüratasemete plaane; WHO ning riiklikud standardid pakuvad juhiseid terviseriskide piiramiseks.

Vähendamiseks rakendatakse linnaplaneeringu meetmeid, mürakaitsebarjääre, liikluskorraldust, kiiruste vähendamist, helikindlat ehitamist ning vaiksemate tehnoloogiate kasutamist. Kogukondade teavitamine ja asjakohased akustilised normid on olulised.

Vaata veel: mürasaaste, akustika, keskkonnamürat, tervisemõjud.