Lümfoidorganid

Lümfoidorganid on immuunsüsteemi organid, mis on spetsialiseerunud lümfotsüütide tootmisele, küpsemisele ja aktiveerimisele. Neid on kahte peamist tüüpi: primaarsed ja sekundaarsed lümfoidorganid.

Primaarsed lümfoidorganid on need, kus lümfotsüüdid arenevad ja küpsevad. Nende hulka kuuluvad luuüdi ja harknääre. Luuüdis tekivad kõik vererakud, sealhulgas B-lümfotsüüdid, mis küpsevad seal ka oma lõplikku vormi. T-lümfotsüüdid aga arenevad luuüdis, kuid liiguvad seejärel küpsema harknääresse.

Sekundaarsed lümfoidorganid on kohad, kus küpsed lümfotsüüdid kohtuvad patogeenidega ja aktiveeritakse immuunvastuse käivitamiseks. Nende hulka kuuluvad lümfisõlmed, põrn, mandlid ja soolestiku lümfoidkoed (näiteks Peyeri naastud). Lümfisõlmed on väikesed oad-kujulised organid, mis on levinud üle kogu keha ja filtreerivad lümfivedelikku, püüdes kinni ja neutraliseerides haigustekitajaid. Põrn eemaldab verest vanad ja kahjustatud punased verelibled ning sisaldab suurt hulka lümfotsüüte, mis aitavad võidelda nakkustega. Mandlid on kurgus paiknevad lümfoidkoed, mis on esimene kaitseliin hingamisteede kaudu sisenevate patogeenide vastu. Soolestiku lümfoidkoed on olulised soolestikus elavate mikroorganismide immuunsuse reguleerimiseks ja kaitseks kahjulike bakterite eest.

Koos moodustavad lümfoidorganid keeruka võrgustiku, mis on hädavajalik organismi kaitsmiseks nakkuste ja haiguste eest.