Lühendite

Lühendite ehk lühendite all mõistetakse sõnade või fraaside lühendatud vorme, mida kasutatakse kirjalikus ja suulises keeles erinevatel põhjustel: teksti säästmiseks, erialase terminoloogia märgistamiseks või kiiruse ning selguse suurendamiseks. Lühendeid on väga palju ja need on levinud nii tehnilises kui ka tavatekstis, meedias ja õppetöös. Neid võib moodustada mitmel viisil: esitähtedest moodustatud lühendid (nt km kilomeeter, vt vaata), akronüümid ehk kui tähtedest moodustatud vorm hääldatakse sõnana (nt GPS), ning kombineeritud vormid, kus kasutatakse tähti koos numbrite või märgistega (nt km/h, 1990–2000).

Lühendite tüpoloogia sõltub keelest ja kontekstist. Akronüümidena või sõnana hääldatavate vormide puhul võivad need muutuda uute sõnade moodustajateks; teised lühendid loetakse iga tähe kaupa loetletavateks (initialismid). Erinevates valdkondades võivad tekkida spetsiifilised lühendistruktuurid ning mõnikord on vastavuses ka standardid või juhised, mis reguleerivad, kuidas lühendeid kirjutada ja kasutada.

Kasutusreeglid on üldiselt seotud ühtsuse ja arusaadavuse tagamisega. Esmakordsel mainimisel tuleb lühend defineerida (nt kilomeeter, km), pärast mida võib kasutada lühendit silmapaistvalt. Keelelised soovitused rõhutavad mõistmise tagamist ja üleliigse või mitmeti mõistetava lühendi vältimist. Spetsiifilises või teaduslikus tekstis tuleb järgida eriala standardkeelt ning olla järjepidev.

Lühenditel on oluline roll keelelises efektiivsuses, kuid need võivad tekitada segadust, kui neid kasutatakse liialt või ilma selgituseta.