Loodusõnnetusteks

Loodusõnnetusteks nimetatakse äkilisi ja laiapindselt mõju avaldavaid sündmusi, mis tulenevad looduslikest protsessidest ning mille tagajärjed võivad ohustada inimeste elu, tervist, vara, keskkonda ja infrastruktuuri. Need sündmused võivad esineda eraldi või koos ning nende tõsidus sõltub nii looduslikust nähtusest kui ka ühiskonna vastuvõtlikkusest ja valmisolekust.

Peamised loodusõnnetuste tüübid hõlmavad üleujutusi, tormide ja tormituulte tekitatud kahjusid, äkilisi lumetorme, metsapõlenguid ning põuda ja veekriise. Vähem sagedased, kuid olulised võivad olla maavärinad ja maapinna liikumised, sõltuvalt piirkonnast. Loodusõnnetuste sagedust ja tugevust võivad mõjutada kliimamuutused, merepinna taseme tõus ning äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine.

Kahjusid suurendab ühiskonna haavatavus, sealhulgas kinnisvara ja infrastruktuuri paiknemine ohtlikele aladele, kriitilise teeninduse katkestused ja varustuskettide lõikumine. Loodusõnnetuste mõju võib avalduda inimsuhtluse, majanduse ja keskkonna kaudu, ning need võivad nõuda kiiret evakueerimist, päästemissioone ning pikaajalist rekonstrueerimist.

Ennetus ja reageerimine põhinevad riskide hindamisel, ohtude kaardistamisel, varustuse ja hoonete vastupidavuse suurendamisel, varajase hoiatamise süsteemidel ning evakuatsiooniplaanidel. Koostöö kohalike omavalitsuste, päästeameti, päästeteenistuste ja vabatahtlike vahel on oluline osa kriisiga toimetumise valmisolekus. Eestis rõhutatakse ka avalikkuse teadlikkuse ja valmisoleku suurendamist ning kriisireguleerimise tõhusust.