Litsentsilepinguid

Litsentsilepingud on lepingud, mille alusel litsentsiandja annab litsentsisaajale õiguse kasutada teatud intellektuaalomandit (IP) teatud tingimustel ja ajaperioodil, tavaliselt tasu eest. Litsentsi peamine eesmärk on võimaldada IP kasutust ja levikut ilma omandiõiguse ülekandmiseta, säilitades omandi litsentsiandja käes. Litsentsisaaja ei saa IP omandit, vaid omandab piiratud õigused nende tingimuste alusel.

Litsentsilepingud võivad hõlmata erinevaid IP vorme, sealhulgas tarkvara, patenteeritud tehnoloogiat, kaubamärke, autoriõigusega kaitstud loomingut ning teadmisi (know-how). Pooled on tavaliselt litsentsiandja ja litsentsisaaja. Leping peab täpsustama ulatuse ehk õiguste piire, territooriumi (geograafiline piirkond), valdkonna kasutuse (field of use) ning kehtivusaja.

Peamised elemendid hõlmavad: õiguste täpne kirjeldus (kopeerimine, levitamine, modifitseerimine, alamsub-litsentsimine), tasu struktuur (ühekordne tasu, jooksvad tasud, minimaalsed tulud), eksklusiivsus (exclusive) või mitteeksklusiivsus, omandiõiguse jäämine litsentsiandjale, paranduste ja uuenduste käsitlemine, kvaliteedi- ja turvalisusnõuded ning järelevalveõigused. Lepingus võivad olla sätteid konfidentsiaalsuse, andmete töötlemise ja auditite kohta, samuti lõpetamise tingimused ning tagajärjed pärast lõppemist.

Õiguslik raamistik põhineb ennekõike lepingulisel õiguse ja IP õiguse reeglustel ning Eestis ning Euroopa Liidus kehtivatel õigusnormidel. Võimalikud on kohtu- või arbitraažilahendused ning valitud õigus ja jurisdiktsioon. Praktikas soovitatakse täpselt määrata ulatus, tasud, kvaliteedikontroll ning lõpetamistingimused, et vältida tulevasi vaidlusi.