Lipiidmembraanide

Lipiidmembraanide on kilejas struktuur, mis ümbritseb kõiki elusrakke ja paljusid rakusiseseid organelle. See koosneb peamiselt kahekihilisest fosfolipiididest, kus hüdrofoobsed sabad on suunatud membraani sisemusse ja hüdrofiilsed pead väljapoole. See amphipaatiline olemus annab membraanile iseloomuliku stabiilsuse ja poolläbilaskvuse. Fosfolipiidide kõrval sisaldavad lipiidmembraanid ka kolesterooli (loomarakkudes), mis reguleerib membraani fluidiidsust, ja glükolipiide, mis osalevad rakutuvastuses.

Lipiidmembraanide peamine funktsioon on toimida barjäärina, kontrollides ainete liikumist raku sisse ja välja. See selektiivne läbilaskvus on elutegevuseks hädavajalik. Lisaks barjäärifunktsioonile on membraanidel oluline roll ka signaaltransduktsioonis, kus rakupinnal olevad retseptorid edastavad välissignaale rakusisestesse mehhanismidesse. Membraanid on ka keskkonnaks mitmetele valgukompleksidele, sealhulgas transportvalgud, ensüümid ja retseptorid, mis on vajalikud erinevateks rakuprotsessideks. Membraani fluidiidsus ehk voolavus on pidevalt muutuvas keskkonnas elutähtis, võimaldades valkude liikumist ja membraani muutumist.