Liigiklassifikatsioonid

Liigiklassifikatsioonid ehk elusolendite rühmitamise süsteemid on bioloogias kasutatavad skeemid, mille abil liigid grupeeritakse nende evolutsioonilise läheduse ja omaduste sarnasuse alusel. Klassifikatsioonid muutuvad ning erinevad süsteemid rõhutavad erinevaid kriteeriume, kuid eesmärk on kirjeldada eluslooduse mitmekesisust ja seoseid.

Linnaeuse süsteem ehk traditsiooniline klassifikatsioon jagab elusolendid suurtesse hierarhiatesse. Tavapärases, laialdaselt kasutatavas formaadis on järjestus suur: kuningriik, tüvi (phylum), klass, järjekord, perekond, sugu ja liik. Selle viie peamise astmega saab igale liigile määrata kindla koha üldises loogikas. Binomiaalne nimetussüsteem annab igale liikile kaks ladinakeelset nimeosa: sugu (genus) ja liik (species). Näide: Homo sapiens (inimene) — sugu Homo ja liik sapiens.

Filogenetiline süsteem ja cladistika keskenduvad evolutsiooniliste suhete rekonstrueerimisele genetic andmetega ning jagavad liigid rühmadeks, mis peegeldavad nende ühiseid esivanemaid. Tänapäeval kombineeritakse klassikalist Linnaeuse lähenemist sageli filogenetilise teooria ja molekulaargeneetika tulemustega; nimed ja kategooriad võivad sel põhjusel ajas muutuda.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad bioloogiat, ökoloogiat, biowarrierit, konserveerimist ja meditsiini. Klassifikatsioonid aitavad koguda ja võrrelda teadmisi eluslooduse kohta, kuid need on dünaamilised ning arenevad koos uute andmete ja meetoditega.