Liigidevahelisi

Liigidevahelisi on bioloogiline mõiste, mis kirjeldab nähtusi ja protsesse, mis toimuvad kahe või enama erineva liigi vahel. See hõlmab nii liikidevahelist ristamist kui ka geneetilist vahetust piiride vahel ning sellega seotud ökoloogilisi ja evolutsioonilisi tagajärgi. Mõiste kasutus ulatub ka interaktiivsete suhete, geneetilise varieeruvuse ja looduslike hübriiditsoonide mõistmiseni.

Liikidevahelised ristandid tekivad, kui kaks erinevat liiki suudavad omavahel sigitada ja nende järglane on elujõuline või osaliselt elujõuline. Ristandid võivad olla viljakad või viljatud ning nende ilmnemine sõltub kromosoomide arvust ja geneetilisest sobivusest. Ristand võib mõnikord anda aluse uue liigi tekkeks, eriti kui see kaasneb polüploidsusega, mis suurendab kromosoomide kogust ja geneetilist iseseisvust.

Geenivool või introgressioon kirjeldavad olukordi, kus hübriidid ellu jäävad ja nende järglased ühendavad end loomulikes populatsioonidesse, viies geene ühelt liigilt teisele. See võib suurendada liigipõhist varieeritavust, anda kohastuvuseks vajalikke alleele või muuta liigigeneetilist struktuuri. Ühisel elu- või leviala korral võivad tekkida hübriiditsoonid, kus liigid omavahel suudavad geneetilist materjali vahetada.

Näited: taimede liikidevahelised ristandid ja polüploidsus on väga levinud ning loomade maailmas on teada ristandeid nagu hobune ja eesel ning mõnikord ka suuremates nähtustes nagu tiiger ja lõvi. Liigidevahelisi nähtusi uuritakse ökoloogias, evolutsioonibioloogias ja genoomikavaldkondades, et mõista liikide piiride põnevust ja evolutsioonilisi protsesse.