Lennukütused

Lennukütused ehk lennukikütused on energiaallikas, mida kasutatakse lennukite mootorites. Need jagunevad peamiselt kahte põhirühma: kerosiinipõhised lennukütused turbomootoritele ja avgasena tuntud lendkütused pistonmootoritega lennukitele. Turbopovõimetega lennukites on peamine kerosiinikütus, mis valmib kerosiini baasil. Avgas on spetsiaalselt pistonmootoritega väikelennukite jaoks mõeldud kütus.

Turbomootoritele mõeldud kerosiinikütused kinnistuvad rahvusvaheliselt standarditele Jet A ja Jet A-1. Jet A-1 on laialdaselt kasutusel kogu maailmas tänu madalale külmumistemperatuurile ja headele varuomadustele; Jet A on peamiselt Ameerika Ühendriikides kasutatav versioon, mille külmumistemperatuur on kõrgem. Jet B on segukütus, mis pakub paremat külmataluvust, kuid on suurema plahvatusohu tõttu vähem levinud. Militaatse või eritingimuste järele on ka teisi kerosiinikütuste sorte, näiteks JP-8, mida kasutavad paljud ühisväekorraldused.

Pistonmootoritega lennukitele kasutatakse avgas- kütust, tuntuim näide on 100LL (leaded low-lead). See on mõeldud väikeste, üldmeetmes lennukite jaoks. Võimalik on üha rohkem rakendada leebemat, tähistusega unleaded kütuseid ja katseid asendada tavaline 100LL tulevikus.

Kütuste omadused ning ladustamine on olulised: kütused peavad olema puhtad, vähese saastega ning õigel temperatuuridel ja rõhudel pakendatud. Segamine ja kontaminatsioon võivad põhjustada mootoriprobleeme.

Kasutus ja keskkond: lennukütuste kasutamine mõjutab CO2 heitmeid ja õhukvaliteeti; jätkusuutliku arengu huvides suurendatakse säästlike (SAF) biokütuste kasutust ning arendatakse alternatiivseid tooraineid.