Lahendussuunad

Lahendussuunad on mõiste, mida kasutatakse Eesti keeles kirjeldamaks erinevaid strateegiaid või lähenemisviise, mille abil jõutakse probleemile lahendus. Termini kasutus on laiaulatuslik ja see kehtib nii hariduses kui ka teadus- ja tööstusvaldkonnas, kus probleemide lahendamiseks tuleb valida sobiv tee sõltuvalt kontekstist, andmetest ja piirangutest.

Lahendussuunad hõlmavad tavaliselt mitmesuguseid mõtlemis- ja tegutsemisviise. Sagedased suunad võivad olla otsene lahendus (probleemi lahendamine otse kasutades olemasolevaid valemeid või meetodeid), muutuste ja teisenduste rakendamine (probleemi sättimine või muutujate teisendamine), jagamine ja liitmine (probleemi lahtivõtmine väiksemateks osadeks ja nende taastamine tervikuks), üldistamine (leidmisele suunatud näidete laiendamine laiemale kategooriale), mudeldamine ja simulatsioon (realistlike prognooside või olukordade loomine), analoogia ja võrdlused (kõrvutamine sarnaste olukordadega), katsetamine ja eksperimentatsioon (hipoteeside kontrollimine) ning heuristilised või kognitiivsed strateegiad (lühikesed, praktikas tõestatud reeglipõhised juhised).

Kasutuspraktikas aitab lahendussuunade mõistmine ja töötamine õpilastel ning professionaalsetel meeskondadel selgelt struktureerida probleemide lahendamise protsesse, edendada paindlikku mõtlemist ning valida sobivaima meetodi vastavalt eesmärkidele, ressursidele ja ajapiirangutele. Lahendussuunad on seetõttu nii pedagoogilise töövahendi kui ka tööriistavaram, mis aitab kaasa koostööle ja tulemuslikkusele erinevates valdkondades.