Laadimine

Laadimine on energiasalvesti, kõige sagedamini aku, täitmine elektrienergiaga. See on levinud mõiste mobiilsete seadmete, nutitelefonide, sülearvutite ning elektriautode puhul. Laadimine tähendab energia sissevoolu salvestisesse ning sõltub laadija võimsusest, aku mahust ning kasutustingimustest, näiteks temperatuuri ja vanusest.

Laadimise viisid ja kiirus

Laadimist jagatakse sageli aeglaseks ja kiirlaadimiseks. Aeglase laadimise korral kasutatakse tavalist kodust või töökoha seinakontakti, mille vool on madalam ja laadimisaeg pikk. Kiirlaadimine kasutab DC-põhist laadimist ning pakub suuremat võimsust, lühendades laadimisaega, kuid vajadus spetsiaalsete laadimispunktide järele on suurem. Traadita laadimine töötab induktsiooni abil ja on mugav, kuid tavaliselt aeglasem kui kaabel laadimine. Erinevatel seadmetel ja laadijatel võivad olla erinevad pistikud ja standardid.

Infrastruktuur ja standardid

Laadimispunktid ja laadimisjaamad asuvad kodudes, kontorites ning avalikes kohtades. Eestis kui Euroopas laialdaselt kasutatavate standardite korral võivad olla erinevad conectide ja kontaktide tüübid ning ühtlustatud märgised. Energiataastatuse ja ühiskasutuse seisukohast on oluline, et laadijad oleksid sertifitseeritud ja turvalised ning kinnitus vastaksid seadmete terviklikkusele.

Turvalisus ja hea tava

Turvaliseks laadimiseks tuleks kasutada heaks kiidetud laadijaid ja kvaliteetseid kaableid, vältida ülekuumenemist ning laadida sobivates temperatuurivahemikes. Ülelaadimise ja ülepinge vältimiseks võivad kaasa aidata sisseehitatud kaitse- ja temperatuuriandurid.

Keskkond ja tulevik

Nutikad laadimislahendused planeerivad laadimise ajastamist vastavalt võrgukoormusele ja taastuvenergiale, vähendades energiakadu ja koormust tipperaasidel. Edusammud standardites ning olemasolevate laadimissüsteemide ühtlustamine parandavad kasutusmugavust ning võimaldavad laiemat elektriajastu arengut.