Lõunapooluse

Lõunapoolus, geograafiline mõiste Lõunapooluse, on Maa lõunapoolseim punkt, mis asub Antarktika jääkilbil 90°S laiuskraadil. See koht on Maa pöörlemisakseeni määrav geograafiline punkt. Pööremaa pikkus selles piirkonnas on defineerimata, kuna pikkusjoonid ühenduvad otse lõunapoolusel. Lõunapoolus asub Antarktika sisemuses, kõrgendatud platool, ning selle elevatsioon on umbes 2 835 meetrit üle merepinna.

Ajalugu ja geograafia

Lõunapooluse esmakordne saavutamine toimus 1911. aasta detsembris Norra ekspeditsiooni poolt Roald Amundseni juhatusel. 1912. aasta ekspeditsioonid, sealhulgas Robert F. Scotti meeskond, jätkasid jõupingutusi, mis tõid piirkonna ajaloo keskmesse. Lõunapoolus on kujunenud olulise uurimisvaldkonna keskuseks, kuhu on viinud paljud riiklikud ja rahvusvahelised teadusprogrammid.

Teadusjaam ja uuringud

Ameerika Ühendriikide juhtimisel tegutsev Amundsen-Scott Lõunapooluse jaam on aastaringselt aktiivne uurimisväljal?us. Jaam kogub andmeid meteoroloogias, atmosefääris, glatsioloogias, astronoomias ja kosmosefüüsikas. Arvukad projektid on kaasa toonud olulist teadmist kliimamuutuste, jääkihi omaduste ja atmosfääri protsesside kohta. Lõunapoolusel asuv IceCube Neutriinoobservatoorium otsib kõrgenergilisi neutriinoosakesi, mis on pärit ülemaailmsetest astrofüüsikalistest allikadest.

Kliima ja keskkond

Lõunapoolus on äärmiselt külm ja karm ökosüsteem, kus aastane keskmine temperatuur on umbes -49°C; suvises lühipäevas võib temperatuur olla umbes -25°C, talvel langeb märkimisväärselt. Sademed on madalad ja peamiselt esinevad lumena; piirkond on klassifitseeritud polaarseks kõrbeeks. Ümbruse tugev tuul ja püsiv kihtimetelised tingimused võimaldavad ainulaadseid teadusuuringuid, kuid samal ajal teevad lõunapooluse külastamise ja töö keeruliseks.