Lõhnamolekulid

Lõhnamolekulid on lenduvad ained, mis põhjustavad lõhna tajumist. Need on keemilised ühendid, mis aurustuvad või sublimeeruvad keskkonnast ja jõuavad meie ninaõõnde. Nina ülaosas asuvad haistmisretseptorid, mis on spetsiifilised valgud. Kui lõhnamolekul seondub sobiva retseptoriga, saadab see signaali ajju, kus see tõlgendatakse konkreetse lõhnana.

Erinevad lõhnamolekulid on erineva struktuuriga, mis mõjutab nende lenduvust ja võimet siduda konkreetsete retseptoritega. Seetõttu tajume nii laia spektrit lõhnu, alates lillede magusatest aroomidest kuni keemiliste ühendite ebameeldivate lõhnadeni. Üks molekul võib mõjutada mitut retseptorit ja üks retseptor võib reageerida mitmele erinevale molekulile, mis muudab lõhnade tajumise keerukaks.

Lõhnamolekulid võivad olla nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ühendid. Orgaanilised lõhnamolekulid, näiteks terpenoidid, esterid ja aldehüdü, on sageli looduslikest allikatest nagu taimed ja loomad. Anorgaanilised lõhnamolekulid, nagu ammoniaak ja vesiniksulfiid, on tavaliselt seotud keemiliste protsessidega. Lõhnamolekulid mängivad olulist rolli paljudes bioloogilistes ja keskkondlikes protsessides, sealhulgas toidu tuvastamisel, ohtude vältimisel ning loomade ja putukate omavahelisel kommunikatsioonil. Inimestel on haistmisvõime tähtis ka emotsioonide ja mälestuste tekitamisel.