Külmuminesulamistsüklid

Külmuminesulamistsüklid viitavad korduvatele protsessidele, mille käigus vesi maapinnas või kivimites külmub ja seejärel sulab. Need tsüklid on peamiselt seotud temperatuuri muutumisega külmumispunkti ümber. Kui vesi külmub, laieneb see, avaldades survet ümbritsevatele materjalidele. Kui temperatuur tõuseb ja vesi sulab, väheneb see maht, kuid tekkinud kahjustused jäävad alles.

Selle nähtuse põhjustab vee omadus paisuda külmudes. Kui vesi satub kivimite pragudesse või pinnasesse, võib see külmumisel paisuda ja pragusid laiendada või osakesi üksteisest eemale suruda. Järgneval sulamisel ei täida vesi enam sama ruumala ja võib liikuda sügavamale või uutesse pragudesse. Korduvate külmumis- ja sulamistsüklitega võib aja jooksul toimuda märkimisväärne materjali lõhenemine ja murenemine.

Külmuminesulamistsüklid on olulised geoloogilised protsessid, mis mõjutavad maastiku kujunemist ja ehituskonstruktsioonide vastupidavust külmades piirkondades. Nad on eriti aktiivsed aladel, kus esineb sageli temperatuurikõikumisi külmumis- ja sulamispunktide vahel. Pinnase koostis ja niiskusisisaldus mõjutavad ka nende tsüklite mõju.

Seda protsessi nimetatakse ka külmakihistumiseks või jääsurveks ja see on oluline tegur mullatekkes ja kivimite erosioonis tundrates ja mägipiirkondades.