Küberturvalduse

Küberturvalduse all mõistetakse meetmete ja protsesside kogumit, mille eesmärk on kaitsta digitaalseid süsteeme, võrguteenuseid ja asutuste andmeid küberohtude eest. See sisaldab konfidentsaalsuse, terviklikkuse ja kättesaadavuse (CIA) tagamist ning riskide hindamist, ennetust, avastamist, reageerimist ja taastumist õnnetustest ja rünnakutest. Üha enam hõlmab see ka tootmises ja tarneahelas kasutatavate süsteemide turvalisuse, tarkvara turvalist arendust ja operatiivset valmisolekut.

Küberohud on mitmekesised: pahavara ja lunaraharünnakud, phishing, veebi- ja rakenduste turvaaukudest ärakasutamine, DDoS-rünnakud ning tarneahela kaitsmata haavatavused. Tugev küberturvalduse alus on riskide hinnang ja kontrollitud lähenemine: ligipääsu kontroll, tugevdusautentimine (mitmefaktoriline autentimine), andmete krüpteerimine, regulaarne tarkvarapatchimine, turvaprogrammid ja turvaline arendus (SDLC), võrgusegmenteerimine ning varundamine ja taastumise ning jätkusuutlikkuse planeerimine.

Riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil juhindutakse standarditest ja regulatsioonidest nagu ISO/IEC 27001, NIST soovitused ning Euroopa Liidu NIS ja NIS2 direktiivid. Eesti kontekstis tegelevad küberturvalduse valdkonnaga Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ning CERT.EE, kes koordineerivad valmisolekut, teavituskanaleid ja teavitusvõrgustikke.

Küberturvalduse tugevus on kriitiliste teenuste, majanduse ja isikuandmete kaitse jaoks üha olulisem; see on pidevalt arenev valdkond, mis nõuab investeeringuid, jätkusuutlikku juhtimist ja koostööd ettevõtetega.