Kõrvaklappide

Kõrvaklappide on isikliku kuulamisseadmete rühm, mis asetatakse või kinnitatakse pea ümber, et kuulata heli erinevate allikate kaudu. Neid jagatakse peamiselt üle kõrvade (over-ear), peal kõrvadel (on-ear) ja sisestatavateks (in-ear) klappideks. Juhtmega mudelid ühenduvad helikaartide või seadmetega juhtme kaudu; juhtmevabad mudelid kasutavad Bluetooth-ühendust ning neil on sageli integreeritud aku. Paljudel mudelitel on aktiivne mürasummutamine (ANC), mis vähendab taustamüra.

Kõrvaklappide disain hõlmab draivereid, korpust, kõrvapatjaid ja ühendusliideseid. Draiverid, tavaliselt dünaamilised, muudavad elektrilisi signaale heliks; mõnel mudelil kasutatakse balansseeritud armatuuri- või planar-magnet-tehnoloogiaid. Sagedusvahemik ja tundlikkus erinevad mudeli järgi ning takistus (impedants) mõjutab ühenduvust ja helitugevust. Kestvus ja materjalid, nagu kõrvapatjade katte- ja kuju, mõjutavad mugavust pikka kuulamist. Lisaks võivad olla mürasummutavad ja/või juhtmevabad funktsioonid, laadimine ning hääleassistentide tugi.

Ajaloost: esimesed praktilised kõrvaklapid töötas välja Nathaniel Baldwin 1910. aastate alguses ning neid kasutasid laevastik ja telefonivaldkond; 20. sajandil neid hakati laialdaselt kasutama stereonu ning portatiivsete mängude korral. 21. sajandi alguses populaarsust kogusid juhtmevabad Bluetooth-kõrvaklapid ning aktiivsed mürasummutusega mudelid, mis sobivad igapäevaseks kasutamiseks või professionaalseks monitoorimiseks.

Kasutusvaldkonnad ja valiku kriteeriumid hõlmavad heli kvaliteeti, isolatsiooni, mugavust ja vastupidavust ning sõltuvad kasutusviisist, näiteks muusika kuulamine, mäng või töine monitoorimine.