Kääntevormid

Kääntevormid ehk inflektsioonivormid on sõnade morfoloogilised vormid, mida kasutatakse grammatiliste suhete ja tähenduste väljendamiseks. Need vormid ilmnevad erinevates sõnaliikides ning nende eesmärk on näidata, millises käändes ja millises arvus sõna lauses esineb ning kuidas see on seotud teiste sõnadega.

Nimisõnad, asesõnad ja omadussõnad võivad võtta erinevaid kääntevorme. Need vormid väljendavad lauses näiteks omastust (genitiiv), kohta, kogust või objekti rolli. Eesti keeles on nimisõnadel rikkalik käändekujundus ning käändete kasutus sõltub kontekstist. Omadussõnad käänuvad nimisõnaga sama arvu ja sama käändega.

Verbid moodustavad vorme, mis näitavad isikut (mina, sina, tema), arvu ning aega (praegune, minevik, tulevik) ning meele (indatiiv, konditsionaal, käskiv). Lisaks on olemas mitte-finite vormid, nagu infinitiiv ja osalised (partisiibid), mida kasutatakse lausete ühendamisel või kirjeldamisel.

Kääntevormid võimaldavad sõnadel lauses funktsioneerida ja selgelt näidata seoseid. Keeleteadlased ja õppijad analüüsivad vorme, et mõista lause ülesehitust ning sõnadevahelisi suhteid. Sõnaraamatud annavad tavaliselt lemmadi ja vastavad kääntevormid, mis aitavad kasutajal sõnu õigesti kasutada.