Käändevormist

Käändevormist ehk käänded on sõnade morfoloogiline süsteem, millega väljendatakse lauses nende grammatiline roll. Eesti keeles käänduvad peamiselt nimisõnad, omadussõnad ja asesõnad ning nende vormid näitavad erinevaid tähendusi, nagu omandus, objekt, koha ja suuna näitamine ning teised suhteid. Verbid moodustavad oma vormid konjugatsiooni teel, mis näitab aega, kõneviisi ja isikut; neid ei peeta käändevormideks, kuid nende vormid täidavad lauses sarnaseid rolle.

Käänete moodustamine toimub tavaliselt tüvele lisatavate käänelõpude abil. Lõpud võivad sõltuvalt sõnaliigist ja konkreetse käände tüübist erineda ning mõnikord kaasnevad vormidega fonoloogilised muutused, näiteks konsonantgradatsioon või vokaalide kohanemine. Käändevormide süsteem on hästi arenenud ja tihti muutub lõpp sõltuvalt kontekstist, näiteks arust, numbrist või muudetavatest omadustest.

Käändevormide kasutamine on keeltekasutuses fundamentaalne, kuna nende abil saab lauseid kujundada nii, et nende tähendus oleks selge sõltumata sõnade järjestusest. Õppijale on oluline mõista käändevormide põhijoont, tööriistu ja reegleid ning kasutada neid õigekirjas ning sujuvas lausekujunduses. Käänded ning nende tähendus- ja vormivariatsioonid on osa eelkirjeldatava keele morfoloogilisest struktuurist ning neid kirjeldatakse standardsetes sõnaraamatutes ja morfoloogilistes grammatikates.