Käivitusprotsessid

Käivitusprotsessid, tuntud ka kui buutimisprotsessid, kirjeldavad samm-sammult toiminguid, mis arvutis või muus digitaalses seadmes toimuvad pärast selle sisselülitamist kuni operatsioonisüsteemi täieliku laadimiseni ja kasutamiseks valmis olekuni. See protsess on kriitilise tähtsusega seadme funktsionaalsuse tagamiseks.

Esimesed sammud hõlmavad riistvara initialiseerimist. Kui toide sisse lülitatakse, käivitub vaikselt protsessor, mis hakkab täitma eelnevalt määratletud käske. Need käsud on tavaliselt salvestatud püsivalt seadme ROM-i (Read-Only Memory) või sarnasesse kiibile. See esmane programm, tuntud kui BIOS (Basic Input/Output System) või UEFI (Unified Extensible Firmware Interface) moodsamatel süsteemidel, viib läbi POST-i (Power-On Self-Test). POST kontrollib kriitiliste riistvarakomponentide, nagu protsessor, mälu, videokaart ja klaviatuur, olemasolu ja toimivust.

Pärast POST-i edukat läbimist otsib BIOS/UEFI käivitusseadet, mis sisaldab operatsioonisüsteemi. See võib olla kõvaketas, SSD, USB-mälupulk või optiline ketas, vastavalt eelnevalt määratud käivitusjärjekorrale. Kui käivitusseade on leitud, laaditakse sellelt esmane käivituslaadur (bootloader) RAM-i (Random Access Memory). Käivituslaadur on väike programm, mis vastutab operatsioonisüsteemi tuuma laadimise eest mällu.

Kui operatsioonisüsteemi tuum on edukalt laaditud ja käivitatud, jätkub käivitusprotsess operatsioonisüsteemi enda poolt. See hõlmab draiverite laadimist riistvara juhtimiseks, süsteemiteenuste käivitamist ja kasutajakeskkonna ettevalmistamist. Lõpuks ilmub töölaua või käsurea liides, mis annab kasutajale teada, et seade on valmis kasutamiseks. Iga sammu tõrge käivitusprotsessis võib põhjustada süsteemi mittekäivitumise või veateate kuvamise.