Kvaliteedikaotus

Kvaliteedikaotus on digitaalse meedia signaali või selle esituslikku kvaliteeti tajutav halvenemine. See tekib siis, kui algset sisu töödeldakse, tihendatakse või edastatakse viisil, mis muudab signaali omadusi, mille tulemuseks on detailide, värvi või heli eristuslikkuse vähenemine võrreldes originaaliga.

Peamised põhjused on kaotusega tihendamine (nt JPEG, MP3, MPEG), kvantiseerimine, vähendatud bittikiirus ning edastusvead või paketikaotus. Värvi sub-sampling ja teisendusprotsessid võivad samuti kaasa aidata kvaliteedi langusele.

Mõõtmine ja hindamine: kvaliteedikaotust hinnatakse nii subjektiivselt kui ka objektiivselt. Subjektiivne hindamine põhineb kasutajate tajul. Objektiivsed näitajad nagu PSNR, SSIM ja VMAF annavad arvulisi hindamisi, kuid need ei pruugi alati täielikult kajastada lõppkasutaja kogemust.

Kontekstid: kvaliteedikaotus esineb piltide, helide, videote ja digitaalse voogedastuse kontekstides ning on oluline teabe täpsuse ja kasutusmugavuse tagamisel. Väiksem kaotus võib olla aktsepteeritav, suurem aga häiriv.

Vähendamine ja vältimine: kvaliteedikaotuse vähendamiseks kasutatakse kõrgemat bitrate'i või kaotusteta vorminguid, paremaid koodekkeid ja optimeeritud töötlemist. Edastusvead leevendatakse veaparandusmehhanismide ning veaparanduste kontrolliga. Valik sõltub kontekstist ja eesmärgist.