Kuulmiskadud

Kuulmiskadu, tuntud ka kui hüpoakuusia, on seisund, mille puhul kuulmisvõime on vähenenud. See võib mõjutada ühte või mõlemat kõrva ning selle raskusaste varieerub kergest kuni täieliku kurtuseni. Kuulmiskadu võib olla kaasasündinud või omandatud elu jooksul.

Omandatud kuulmiskadu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest. Nende hulka kuuluvad pikaajaline kokkupuude valjude helidega, vananemisest tingitud muutused kuulmises (presbüakuusia), kõrva infektsioonid, teatud ravimite kasutamine, pea- või kõrva traumad ning geneetilised eelsoodumused. Mõningatel juhtudel võib kuulmiskadu olla seotud ka mõne muu terviseseisundiga.

Kuulmiskadu jaguneb kolme peamisesse tüüpi: juhtiv, sensoorneursaalne ja segatüüpi. Juhtiv kuulmiskadu tekib siis, kui heli ei pääse kõrvakanali kaudu trummiõõnsusesse või keskkõrva. Sensoorneursaalne kuulmiskadu on põhjustatud sisekõrva, kuulmisnärvi või ajus asuva kuulmiskeskuse kahjustusest. Segatüüpi kuulmiskadu on kombinatsioon mõlemast eelnevast tüübist.

Kuulmiskadu diagnoosimiseks viiakse läbi mitmesuguseid kuulmisteste, sealhulgas audiomeetria. Ravi sõltub kuulmiskadu põhjusest ja tüübist. Mõnel juhul võib abi olla kuuldeaparaatidest, kochleaarimplantaatidest või muudest abivahenditest. Oluline on kuulmiskadu võimalikult varakult tuvastada ja vajalik ravi rakendada, et säilitada parim võimalik kuulmisvõime ja elukvaliteet.