Kultuuripärand

Kultuuripärand tähistab inimeste varandit, mis on väärtustatud ajaloo, kunsti, teaduse ja kogukondade jaoks ning mida säilitatakse ja edasi antakse järgmistele põlvkondadele. See hõlmab nii materiaalseid kui immateriaalseid vorme: materiaalseks pärandiks on ajaloolised hooned, arhitektuurimälestised, arheoloogilised leiud, arhivaalid ja kunstiteosed; immateriaalseks pärandiks traditsioonid, käsitöö, keeled, rahvakultuur, rituaalid ja teadmistükid.

Kaitse ja haldus on Eestis organiseeritud muinsuskaitseseaduse alusel. Pärandi säilitamist korraldavad Muinsuskaitseamet ning Kultuuriministeerium ning omavalitsused; oluline roll kuulub ka erasektori ja kogukondade kaasamisele. Pärandi kogumine, dokumenteerimine, konserveerimine ja digitaalsete andmebaaside loomine on osa regulaarsetest meetmetest ning avalikkusele kättesaadavaks tegemine aitab kasvatada teadlikkust ja osalust.

Rahvusvaheline kontekst hõlmab UNESCO konventsioone ja maailmapärandiprogramme. Eesti on seotud UNESCO büroode tegevustega ning mitmed pärandiobjektid on UNESCO maailmapärandi nimistusse lisatud, sealhulgas Tallinna vanalinn. Lisaks kaasavad rahvusvahelised programmid pärandi digitaliseerimist, capitsi konserveerimist ja jätkusuutlikku arendust.

Kultuuripärand on oluline identiteedi, hariduse, kultuurilise mitmekesisuse ja säästva arengu allikas. Pärandi mõtestamine ja kaitsesegevused ühendavad kogukondi, teadlasi, omavalitsusi ja kultuuriasutusi ning soodustavad dialoogi mineviku ja tuleviku vahel.