Kriisitingimustes

Kriisitingimustes viitab mõiste olukorrale, kus tavapärased toimingud muutuvad ebapiisavaks või aeglasteks ning ohtude tempo, ulatus ja mõju suurenevad. Sellises keskkonnas on otsused tihti kiireloomulised, ressursid piiratud ning informatsioon võib olla puudulik või ebakindel. Kriisitingimustes toimiv süsteem keskendub inimeste ohutuse, tervise, vara ning avaliku teenindamise säilitamisele läbi kiire riskide hindamise, prioriseerimise ja koordineeritud tegutsemise.

Kriisitingimuste käsitlus hõlmab avalikku ja erasektorit ning erinevaid valdkondi, sealhulgas julgeoleku ja avaliku korra tagamist, tervishoidu, loodus- ja tehnoloogilisi Õnnetusi ning majandustegevuse katkestusi. Olulised on varustuskindlus, side- ja informatsioonivoolu toimimine ning regionaalse ja rahvusvahelise koostöö võimekus.

Põhilised põhimõtted hõlmavad inimeste elu ja tervise esikohale seadmist, proportsionaalsust ja õigustatud piiride järgimist, läbipaistvust ning kontsentreeritud koostööd erinevate asutuste, ettevõtete ja elanikkonna vahel. Otsuste tegemine põhineb kiiresti kogutud ja hinnatud teabel ning eeldab vastutuse ja aruandluse selgust.

Protsess kriisitingimustes koosneb tavaliselt ettevalmistusest, varustamis- ja hoiatamissüsteemide kasutamisest, reageerimisest ning taastumisest. Olulised on riskijuhtimise plaanid, hädaabikavad, koolitused, harjutused ning pärast-ülevaatused, mis aitavad parandada vastupanu ja valmisolekut.

Võimalikud väljakutsed hõlmavad teabe ülekoormust või valeinfot, toimivuse ja kooskõlastamise keerukust, logistilisi katkestusi ning eetilisi dilemmasid, näiteks prioriteetse abi ja ravi osutatavuse küsimusi.

Kriisitingimustes edukalt tegutsemiseks on soovitatav kasutada selgeid juhtimissüsteeme, kriisiohje ja kommunikatsioonistrateegiaid, riskianalüüse ning pidevat koostööd riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja kodanike vahel.