Krediidiskooring

Krediidiskooring ehk krediidiskoorimise mehhanism on finantssektoris kasutatav protsess, mille käigus hinnatakse isiku või ettevõtte krediidiajaloo põhjal nende laenumaksete tõenäosust tulevikus. Selle eesmärk on aidata laenuandjatel teha kiirem ja täpsem otsus laenu, krediidiliini või muude finantstoote pakkumise kohta ning määrata sobiv intress või tingimused.

Krediidiskoori arvutamisel võetakse arvesse mitmesuguseid andmeid. Olulised on maksekäitumise andmed (varasemad maksed, hilinenud maksed, vääramised), olemasolevad krediidikontod ja nende kasutus, uusimate laenutaotluste arv, ning ka isiku sissetulek, tööhõive staatus ja üldine võlatisu. Lisaks võivad parandada riskihinnangut varasemad maksukoormused, pankrotid või õiguslikud probleemid. Andmeid kogutakse tavaliselt krediidiinfokesustest, pankadest, laenu- ja ühisettevõtete registritest ning muude finantsandmete allikatest.

Krediiidiskoor on tavaliselt väljendatud numbrilise hinnanguna, mis peegeldab tõenäosust, et isik ei täida tulevikus oma võlakohustusi. Selle alusel jagatakse taotlused riskikategooriatesse ning määratakse laenu võimalikult sobiv hind ja tingimused. Koori kasutavad peamiselt pangad, krediidiliidud, krediitkaardiettevõtted ja telekomifirmad.

Regulatiivne raamistik rõhutab andmete kaitset ja õigsust: isikutele antakse ülevaade omastest andmetest, on võimalik parandada vigu ja saada teavet selle kohta, kuidas koori arvutatakse. Eelised hõlmavad täpsemaid riskihindasid ja paremat hinnakirja, kuid puudustena võib olla seotud ebaõigete andmete või puudulike andmete põhjustatud väärindkega ning potentsiaalne mõju ligipääsule krediidile.

---