Krüpteerimisprotokollid

Krüpteerimisprotokollid on kogum reegleid ja protseduure, mida kasutatakse teabe krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks, et tagada selle konfidentsiaalsus ja terviklikkus. Need protokollid mängivad olulist rolli andmete turvamisel nii edastamise kui ka salvestamise ajal. Krüpteerimisprotokollid kasutavad erinevaid krüptograafilisi algoritme, nagu sümmeetriline ja asümmeetriline krüpteerimine, et muuta loetav tekst (plain text) arusaamatuks krüptitud tekstiks (cipher text).

Sümmeetriline krüpteerimine kasutab sama võtit nii krüpteerimiseks kui ka dekrüpteerimiseks. See on kiire ja tõhus, kuid võtme turvaline jagamine osapoolte vahel võib olla väljakutse. Asümmeetriline krüpteerimine seevastu kasutab kahte erinevat võtit: avalikku võtit krüpteerimiseks ja privaatset võtit dekrüpteerimiseks. Avalikku võtit võib vabalt jagada, mis lahendab võtme jagamise probleemi, kuid see on arvutuslikult ressursimahukam.

Populaarsed krüpteerimisprotokollid hõlmavad Transport Layer Security (TLS) ja Secure Sockets Layer (SSL), mida kasutatakse laialdaselt veebiliikluse kaitsmiseks (HTTPS). Samuti on olemas OpenSSL, mis on laiaulatuslik krüptograafiateek ja protokollide komplekt. Lisaks on kasutusel IPsec, mida kasutatakse virtuaalsete privaatvõrkude (VPN) loomiseks. Need protokollid tagavad, et andmeid ei saaks volitamata isikud lugeda ega muuta, aidates seega kaitsta tundlikku teavet.