Korpuseanalüüsides

Korpuseanalüüsid viitavad keeleteaduses tekstiandmete (korpus) kasutamisele, et kirjeldada ja mõõta keelekasutust suurel esinduslikul andmekogul. Need uuringud kombineerivad kvantitatiivseid statistilisi meetodeid ja sageli ka kvalitatiivset kontekstuaalset tõlgendust.

Korpused kogutakse erinevatest allikatest ja nende kavandamisel arvestatakse suurust, ajahorisonti ja žanride esindatust. Paljud korpused on märgistatud, sisaldades näiteks POS-tähistuseid ja süntaktilisi puuvõrusid, mis võimaldavad keerukamaid analüüse.

Peamised mõõdikud on sagedus, dispersioon ja kollokatsioonid. Sõnade ja fraaside kooskasutust hinnatakse statistiliste meetoditega nagu MI või t-skoor. Lisaks tehakse kontekstuaalseid ja süntaktilisi analüüse ning keele mustrite modelleerimist.

Korpuseanalüüsid on kasulikud keelekirjanduses ja terminoloogias, keeleõppe materjalide arendamisel ning keelekasutuse üldiste mustrite tõlgendamisel. Need võimaldavad võrrelda murdeid, ajaperioode või žanre ning tuua esile keelehetki.

Piirangud hõlmavad esinduslikkuse puudulikkust, andmete kallutatust, märgendusvigu ning ajastuslike muutuste mõju. Tulemuste tõlgendamisel tuleb arves võtta korpuse koostamise eesmärk ja kontekst.

Tööriistad ja ressursid hõlmavad AntConc, Sketch Engine ning Pythonipõhiseid tööriistu nagu NLTK ja spaCy. Korpuste kogumiseks ja jagamiseks kasutatakse sageli TEI/XML-standardit ning avatud andmete platvorme, mis soodustavad korduvkasutust ja reprodutseeritavust.