Koostöörobotid

Koostöörobotid (cobots) on roboti klass, mis on mõeldud töötama inimestega sama tööruumi jagades. Nad teevad korduvaid ja täpseid ülesandeid ning on varustatud turvafunktsioonidega, mis piiravad jõudu ja kiirust ning jälgivad roboti ja inimese vahelist interaktsiooni. Cobotsid on sageli kergemad ja paindlikumad kui suuremad tööstusrobotid, ning neid saab lühikese ettevalmistusega kiiresti ümber programmesida erinevate tööde jaoks.

Tehnilised omadused hõlmavad jõu ja kiiruse piiranguid (PFL), kiiruse ja ruumilise eraldumise jälgimist ning ohutuse mehhanisme. Paljud cobotov võimaldavad käsitsi juhitavat liikumist (hand-guiding), mis lihtsustab programmeerimist. Koostöörobotid võivad töötada koos tööriistade ja lisaseadmetega ning nende paigaldamine on tavaliselt kiirem kui traditsiooniliste robotite. Standardid ja ohutusnõuded kuuluvad rahvusvahelise standardi raami, kus võtmeroll on ISO 10218-1/10218-2 ning ISO/TS 15066, mis käsitlevad inim-robot koostööd ja selle turvalisust.

Ajalugu: Cobotside kasutus kasvas 2010. aastatel, kui turule tulid paindlikud ja kasutajasõbralikud mudelid ning tööstusettevõtted katsetasid nende võimalikku lisandväärtust. Rahvusvahelised standardid annavad juhiseid koostöötingimuste ja riskihindamise kohta.

Rakendusalad: tootmine (monteerimine, pakkimine, sorteerimine), logistika (kolimine, laadimine), tervishoid ja laborid, põllumajandus ning teenindus. Näiteks võivad cobots teha korduvaid ülesandeid või aidata inimestel keerukamate ja ohtlikemate tööde teostamisel.

Eelised ja väljakutsed: cobots suurendavad tootlikkust, paindlikkust ja tööohutust ning sobivad lühikeste ja ümberkujundatavate tootmisüksuste jaoks. Väljakutsed hõlmavad alginvesteeringut, integratsiooniprobleeme, töötajate koolitusnõuet ning andmete turvalisust ja töökohtade mõju. Tulevikus nähakse nende kasutuse kasvu ning tõenäolist suuremat sidumist tehisintellekti ja pilvetehnoloogiatega.