Kooliõppekavad

Kooliõppekavad viitavad koolide ja teiste õppeasutuste poolt ette nähtud õppeplaanidele, mis määratlevad õppeainete, õppeajakohad ja õppeviisid. Eesti koolides on õppekavad seadustatud õppekava seaduse alusel, mis tagab ühtse õppekava kõigile koolidele riigis.

Kooliõppekavad koosnevad tavaliselt mitmest osast, sealhulgas õppeainete loendist, õppeajakohadest, õppekavade pikkusest ja õppeviisidest. Õppekavad on mõeldud tagama õpilastele ühtne ja kvaliteetselt õpetatud teadmisi ning oskusi. Koolide õppekavad on tavaliselt jagatud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavadeks, mis erinevad õppeainete valikuga ja õppekava pikkusega.

Põhikooli õppekavad on mõeldud õpilastele 7–16-aastaseks, kus õpetatakse põhiobsteid nagu matemaatika, eesti keel ja kirjandus, võõrkeeled, looduslikud teadused, kunsti ja füüsilise kasvatuse. Gümnaasiumi õppekavad on pikkemad ja sisaldavad lisaks põhiobsteile ka spetsialiseerunud õppeaineid, näiteks filosoofiat, psühholoogiat või erialaste teadmisi.

Kooliõppekavad on reguleeritud ja kontrollitud riikliku õppekava seaduse alusel, mis tagab õppekavade ühtsuse ja kvaliteedi kõikjal riigis. Õppekavade muutmiseks on vaja läbida riiklik protsess, kus osalevad õppeasutused, eksperdid ja riiklikud organid. Õppekavade muutmine võib toimuda nii sügavamaid reforme kui ka väiksemaid täiendusi.

Kooliõppekavade eesmärk on tagada õpilastele laiaulatuslik õpe, mis võimaldab neile areneda intelektuaalselt, emotsionaalselt ja sotsiaalselt. Õppekavad on mõeldud ka õpetajatele, et neil oleks selge ülesanne ja õppeviiside juhendus. Õppekavade järgimine tagab õpilastele ühtse õppekvaliteedi ja võimaluse edasiõppimiseks kõrgkoolides.