Konvektsioonivoolud

Konvektsioonivoolud on liikumised, mis tekivad vedelikes või gaasides soojuse ülekandumise tagajärjel. Kui üks vedeliku või gaasi osa soojeneb, muutub see tavaliselt vähem tihedaks ja tõuseb üles. Samal ajal jahtub ümbritsev osa, muutub tihedamaks ja vajub alla. See pidev üles-alla liikumine moodustab konvektsioonivoolud.

Need voolud on olulised paljudes looduslikes protsessides. Näiteks Maa atmosfääris põhjustavad konvektsioonivoolud tuulte tekkimist ja ilmastikumuutusi. Merehoovused ookeanides on samuti konvektsioonivoolude tulemus, kus soojem vesi liigub ekvaatorilt pooluste poole ja jahedam vesi vastupidi. Ka toiduvalmistamisel köögis kasutatakse konvektsiooni põhimõtteid, näiteks konvektsiooniahjudes, kus ventilaator tsirkuleerib kuuma õhku, tagades ühtlasema küpsemise.

Konvektsioon võib toimuda nii loomulikult, nagu eespool kirjeldatud, kus tihedusmuutused panevad vedeliku või gaasi liikuma, kui ka sundkonvektsioonina, kus välised jõud, nagu ventilaator või pump, panevad vedeliku või gaasi ringlema. Mõlemal juhul on peamine eesmärk soojuse ülekandmine ühest kohast teise.