Konveksläätsed

Konveksläätsed ehk kumerläätsed on optilised elemendid, mille keskmine osa on servadest paksem. Valgus, mis läbib konveksläätsa, koondub ühte punkti, mida nimetatakse fookuspunktiks. See koondav omadus teeb konveksläätsed kasulikuks mitmesugustes rakendustes.

Konveksläätsede fookuskaugus on positiivne. Fookuskaugus on kaugus läätsa keskpunktist fookuspunktini. Mida suurem on läätsa kumerus, seda lühem on selle fookuskaugus. Läätsa pindade kumerust ja murdumisnäitajat kasutades saab arvutada selle fookuskauguse.

Konveksläätsede abil saab moodustada nii laugemat kui ka suurendatud kujutist, sõltuvalt objekti kaugusest läätsest. Kui objekt on läätsest kaugemal kui selle fookuskaugus, tekib reaalkujutis. Kui objekt on lähemal kui fookuskaugus, tekib näiv kujutis, mis on suurendatud.

Konveksläätsi kasutatakse laialdaselt silmaklaasides kaugnägelikkuse korrigeerimiseks, suurendusklaasides, mikroskoopides, teleskoopides, kaamerates ja muudes optilistes seadmetes. Nende võime valgust koondada ja kujutisi moodustada muudab need paljude tehnoloogiate oluliseks komponendiks. Konveksläätsede erinevad tüübid, nagu näiteks bikonveksläätsed, plano-konveksläätsed ja menisk-läätsed, pakuvad erinevaid optilisi omadusi konkreetsete vajaduste rahuldamiseks.