Kontaineriseerimine

Kontaineriseerimine on tarkvara pakkimine ja eraldamine konteinerisse koos rakenduse sõltuvuste, teegi ja konfiguratsiooniga, et tagada sama käitumine arendus-, testimis- ja tootmiskeskkonnas. Kontenerid jagavad operatsioonisüsteemi kerneli, kuid töötavad eraldi protsesside, võrgu ja salvestuse tasandil ning nii on igal kontaineril oma eristatud keskkond.

Kontainere kasutavad operatsioonisüsteemi kerneli isolatsiooni mehhanisme, nagu namespaces ja cgroups, et eristada protsesse, kasutajat, võrgustikku ja salvestusruumi. Pildid (images) sisaldavad rakenduse koos vajalike sõltuvuste ja koode ning neid laaditakse registritest ja jaotatakse kontrolleritesse. OCI (Open Container Initiative) on standard, mis määrab kontainerpildi ja jooksutatava (runtime) formaadi ning tagab portatiilsuse erinevate tööriistade vahel. Populaarsed tööriistad hõlmavad Dockerit, containerd-i ja CRI-O-d; runc on üks OCI-kommertsiaalne kerneruntime. Kontainere puhul kasutatakse sageli registrite, piltide ja repode keerulist ökosüsteemi, mis hõlmab registrid, piltide allalaadimist ja värskendamist.

Eelistena esiletõstetud on suurem portatiivsus, tihe ressursside kasutus ja kiirem arenduse ning tootmisse jõudmise tsükkel, mis soodustab mikroteenuste arhitektuuri ning cloud-native lähenemisi ja CI/CD protsesse. Samas kaasnevad väljakutsed turvalisus, pildi haavatavuste haldamine, andmete säilitamine ja keerukas orkestreerimine. Kontaineriseerimine on seega oluline arhitektuuriline suund kaasaegses tarkvaraarenduses ja pilvepõhises operatsioonis.