Konstruktorid

Konstruktorid on klassi eriline meetod, mida kutsutakse objekti loomisel ja selle oleku algväärtustamisel. Nende peamine eesmärk on määrata alustav väärtusväljade seisund ning sooritada vajadusel kontrollid või ressursihaldussammud, et objekt oleks loetav ja kasutatav kohe pärast loomist.

Erinevates programmeerimiskeeltes võib konstruktor oluliselt eri moodi toimida. Java ja C# puhul on konstruktori nimi sama kui klassi nimi ning neil ei ole tagastusväärtust. Neid saab ülekoormata ning nad võivad kutsuda vanema klassi konstruktorit või teisi klasse teise vormi kaudu. Seda võimalust kasutatakse sageli erinevate algväärtustuste või sõltuvuste sisseviimiseks objekti loomisel.

Spetsialiseeritud käsitlust pakuvad ka teised keeled. Näiteks C++-s on konstruktori nimeks sama kui klass, neil ei ole tagastusväärtust ning neid saab kasutada default-, parameteriseeritud-, koop- ja liikumiskonstruktoridena. Kopeerimiskonstruktor ja liikumiskonstruktor on olulised ressursside haldamisel; nad määravad, kuidas objekti väärtused kopeeritakse või ümber paigutatakse. Kui klassil puuduvad kõik konstruktorid, genereerib kompilaator vaikimisi ühe; kui aga defineeritakse mõni konstruktor, ei genereerita automaatselt vaikimisi konstruktorit.

Pythonis on konstruktor peamiselt meetod nimega __init__, mis käivitatakse uue objektiga loomisel. Tegelik alusobjekt luuakse __new__-i poolt enne __init__ kutsumist; __init__ on ainult initsialiseerimise meetod. Konstruktorid erinevad teistest loomisemeetoditest (näiteks factory meetodid) oma erilise eesmärgi ja keelelistest reeglitest lähtuvalt. Kokkuvõttes annavad konstruktorid objektide algseisundile kindla kuju ja loovad valmis kasutamiseks vajaliku ressursside halduse.