Kondenseerumispolümeriseerimine

Kondenseerumispolümeriseerimine, tuntud ka kui astmelise polümerisatsiooni või samm-kasvuga polümerisatsiooni, on keemiline protsess, mille käigus monomeerid ühinevad, moodustades polümeeri, mille kõrvalproduktina vabaneb väiksem molekul, nagu vesi, metanool või vesinikkloriidhape. Erinevalt ahelpolümerisatsioonist, kus monomeerid lisatakse järjestikku kasvavale ahelale, toimub kondenseerumispolümerisatsioonis reaktsioon kõigepealt väikeste oligomeeride moodustumisega, mis seejärel omavahel reageerides pikemaid polümeerahelaid moodustavad.

Selle protsessi tüüpiline omadus on see, et iga monomeeri molekul peab omama kahte või enamat funktsionaalset rühma, mis suudavad omavahel reageerida. Näiteks polüestrite moodustamisel reageerib kaksikfunktsionaalne alkohol (diol) kaksikfunktsionaalse happega (dihappe) ester-sideme moodustamiseks ja vee eraldumiseks. Polüamiidide puhul reageerib diamiin dihappe või selle derivaadiga, moodustades amiid-sideme ja vee.

Kondenseerumispolümerisatsioon ei ole ainus reaktsioon, mis polümeerimisel esineb, kuid see on oluline meetod paljude tööstuslikult oluliste polümeeride, nagu polüetüleen-tereftalaat (PET), nailon ja polükarbonaatide tootmiseks. Protsessi käigus tekivad sageli erineva pikkusega polümeerahelad, mis annavad lõppsaadusele selle omadused.