Kompostimisprotsess

Kompostimisprotsess on bioloogiline lagunemine ja orgaaniliste jäätmete ümberkujundamine mullasarnaseks kompostiks. Seda viivad läbi mikroorganismid, bakterid ja seened, kes lagundavad materjali ning vabastavad toitained. Lõpptoodet iseloomustab parem mullastruktuur ja toitainete kättesaadavus taimede jaoks.

Protsess jaguneb mitmeks faasiks. Esimeses faasis (mesofiilne) lagundatakse peamiselt lihtsad süsivesikud ja temperatuur tõuseb. Seejärel tuleb termofiilne faas (umbes 45–70 °C), kus enamik patogeene ja umbrohu seemned hääbub. Pärast seda jahtub ja küpseb materjal, mille käigus arenevad seened ja bakterid ning tekivad humuslaadsed omadused.

Vajalike tingimuste hulka kuuluvad piisav õhuvahetus, niiskus 40–60% ja C:N suhe umbes 25–30:1. Toorained tuleb olla tasakaalustatud: rohelised (nt köögijäätmed, värske roh) koos pruunide (lehed, puit) materjalidega. Segamine ja aeratsioon kiirendavad lagunemist ja hoiavad temperatuuri sobival tasemel.

Erinevad kompostimismeetodid hõlmavad avatud tuulehunte (windrow), in-vessel (suletud mahutid) ning staatilisi hunnikuid. Iga meetod nõuab temperatuuri ja niiskuse jälgimist ning aitab tagada õhuvarustuse. Küps kompost eraldub lõhnata ja on tumedat värvi; valmimisaja pikkus võib olla paarist kuust kuni kuue kuuni või kauem.

Kasutus ja eelised: küps kompost on mullale toitainete allikas ja struktuuri parandaja; seda kasutatakse aiamaadel, köögiviljaaedades ja mullaharimises, et suurendada mulla võimet hoida niiskust ja vähendada väetiste sõltuvust. Oluline on kontrollida algset materjali päritolu ja vältida saasteaineid.