Kognitiivkäitumisteraapia

Kognitiivkäitumisteraapia (KKT) on psühhoterapeutiline lähenemine, mille eesmärk on muuta negatiivseid mõttemustreid ja piiravaid käitumisi. Teraapia on koostööaluse ja struktuurne ning keskendub peamiselt praegustele probleemidele, eesmärkide seadmisele ja oskuste omandamisele, mis aitavad vähendada ärevust ja depressiooni.

Peamised põhimõtted on kognitiivne ümberkujundamine, mis väljakutsub ebaloogilised mõtted ja veendumused; käitumuslik aktivatsioon depressioonis; ning käitumuslikud katsetused ja harjutused, mis suurendavad enesekontrolli. Sageli kasutatakse kodutöid ja edenemise jälgimist.

KKT on tõhus paljude häirete ravis, sealhulgas depressioon, mitmesugused ärevushäired (sh üldine ärevus, foobiad, OCD), posttraumaatiline stressihäire ning unetuse ravi. Seda kasutatakse ka mõnede söömis- ja valuhaiguste ning suitsetamisest loobumise programmides.

Ajalugu: KKT sai tugeva aluse 1960. aastatel Aaron Becki tööst. Becki töö arendas välja mõtlemise muutmise lähenemise depressiooni ravis. Teised teadlased on seejärel lisanud ja täiendanud lähenemist ning tekkinud on nii digitaalsed kui ka manuaalsed vormid.

Efektiivsus ja piirangud: KKTil on tugev tõendusbaas paljude häirete ravis; mõnel juhul on see sama tõhus kui ravimiteraapia. Pikemaajaline kasu võib olla suurem, kui koostöös ravimitega. Vajab patsiendi aktiivset osavõttu; kättesaadavus, kulud ning kultuurilised eripärad võivad piirata kasutust.

Formaadid: KKT’i rakendatakse individuaalselt või rühmateraapias ning online- või iseseisva õppena. Teraapia kestus on tavaliselt 6–20 seanssi, sõltuvalt probleemist ja raskusastmest. Koolitust annavad koolitatud terapeutid ning kasutatakse standardiseeritud käsiraamatuid ja juhiseid.