Koalitsioonilepingu

Koalitsioonileping on poliitilise valitsuse moodustamisel sõlmitav leping või põhikiri, milles kahe või enama erakonna vahel kokkulepitatakse valitsuse eesmärgid, prioriteedid ja juhtimise korraldus kogu valitsuse ametiajale.

Koalitsioonilepingu eesmärk on tagada poliitiline ühtsus ja stabiilsus, kirjeldada valitsuse programmid, jagada ministrite portfellid ja sätestada otsustusreeglid ning koostöömehhanismid erinevate erakondade vahel.

Lepe sisaldab tavaliselt poliitika prioriteetide ja reformide nimekirja, eelarvepõhimõtete raamistikku, ministrite jaotamist, toimimise reegleid ja koalitsiooni kontrolli, mehhanisme erimeetmete ja muutuste tegemiseks ning tähtpäevi ja läbivaatamise korda.

Protsess ja õiguslik iseloom: koalitsioonileping on poliitiline kokkulepe, mis on koostatud läbirääkimiste käigus ja mida allkirjastavad moodustanud parteide juhid; see on avalikult avaldatud, kuid tavaliselt ei ole see õiguslikult siduv seadus. Valitsus sõltub parlamendi toetusest ning lepingut võib rikardada või lõpetada erakondade toetamist tagasi võtmisel.

Eestis on koalitsioonileping traditsiooniline osa valitsuse moodustamisel: lepe avaldatakse ja see määratleb nii valitsuse programmid kui ministrite jaotus; see pakub raamistikku koalitsiooni distsipliini ja seadusandluse elluviimise jaoks ning võib kehtida kogu parlamendi ametiaja või vastavalt kokku lepitud tähtaegadega.