Kloriidiioonid

Kloriidiioon (Cl−) on kloori anioon, millel on üks negatiivne laeng. See tekib kloori redutseerimisel või lahustudes soolades nagu NaCl ja KCl vees. Cl− on lahustes väga hästi dissotsieeruv elektrolüüt ning esineb laialdaselt nii looduses kui kehas.

Omadused: kloriidiioon on lahustes värvusetu ja lõhnata ning moodustab sooladega tugeva elektrolüüdi. Keemiliselt võib Cl− oksüdeerida klooriks (Cl2) tugeva oksüdeerija toimel. Cl− on peamine ekstratsellulaarne anioon ja osaleb vedeliku ja happe-leelise tasakaalu ning närvi- ja lihasfunktsioonide reguleerimises. Samuti mängib oluline roll maos, kus HCl moodustub maos.

Allikad ja tootmine: kloridiioonid esinevad looduslikult soolastes lahustes, merevees ja soolades (näiteks NaCl, KCl). Tööstuslikult toodetakse neid peamiselt elektrolüüsi teel või lahustamisel, kus samaaegselt võivad eralduda kloori gaas ja teised klooritud ühendused. Chlor-alkali protsess on üks peamisi viise, millega NaCl lahuse töötlemisel tekivad NaOH ja Cl2.

Kasutus ja tähtsus: Bioloogilises kontekstis on Cl− oluline elektrolüüt, mis aitab säilitada koevedelike osmootset tasakaalu ning happe-leelise tasakaalu ning osaleb seedimisega seotud mehhanismides (maohappe moodustumine). ToiduvRakendustes on NaCl laialt kasutatav sool ja maitseaine ning säilitusaine. Tööstuses kasutatakse kloriidi ioone desinfitseerimises, keemilistes sünteesides ja erinevates lahustites.

Reaktsioonid ja ohutus: Cl− võib oksüdeeruda klooriks (Cl2) tugevate oksüdeerijate toimel. Kloori gaas on ärritav ja ohtlik hingamisteedele ning silmadele; kontsentreeritud lahused võivad olla söövitavad. Kloriidiioone tuleb käsitleda ohutult ning nendega seotud protsessides järgida asjakohaseid ohutusnõudeid.