Kliimauuringud

Kliimauuringud on teadusharu, mis uurib Maa kliimasüsteemi omadusi ja muutusi ning nende mõju ökosüsteemidele, inimeste ühiskonnale ja majandusele. Uuringud hõlmavad nii atmosfääri, ookeane kui ka maastikku ja biosfääri omavahelisi vastastikmõjusid; keskendutakse muutuste põhjustele, ulatusele ja tagajärgedele, samuti riskide hindamisele ning leevenduse ja kohanemise meetmete arendamisele.

Uuringud hõlmavad nii reaalajas jälgimist kui ajaloost pärinevate rekonstrueeringute koostamist. Keskset tähelepanu pööratakse temperatuurile, sademetele, õhu kvaliteedile, meretasemele ja kliima ekstreemsete nähtuste muutumisele. Kliimamuutuste allikad hõlmavad kasvuhoonegaase, aerosoolide mõju ning maastiku kasutuse muutumist ja metsaraie.

Meetodid: vaatlusandmed (satelliidid, ilmajaamad), paleokliima rekonstrueeringud, kliimamudelid (globaal- ja piirkondlikud mudelid), andmete assimileerimine, põhjendatud arvatuse uuringud ja riskihindamine.

Ajalooliselt on kliimauuringud rahvusvahelises koostöös koordineeritud; olulised ülevaateid ja hindamisi avaldavad organisatsioonid, näiteks Maailma Meteoroloogiline Organisatsioon (WMO) ja IPCC. Eestis ning teistes riikides tegelevad kliimauuringutega ülikoolid, riiklikud keskkonna- ja meteoroloogiamonitorid ning teised teadusasutused. Uuringute tulemused mõjutavad riigipoliitikat, kohanemis- ja riskijuhtimise kavade ning infrastruktuuri planeerimist.

Olulikkus ja tulevik: Kliimauuringud on keskne osa kliimapoliitikast, andmed ja mudelid ning riskihindamine; need suunavad energiapoliitikat, põllumajandust, tervishoid ja linnaplaneerimist. Avatud andmed ja koostöö edendavad teaduslikku arengut.