Kliimainfrastruktuurid

Kliimainfrastruktuurid viitavad füüsiliste, organisatsiooniliste ja institutsionaalsete süsteemide kogumile, mille eesmärk on vähendada kliimamuutuste mõju ja suurendada ühiskonna vastupanuvõimet. Neid kujundatakse nii energiavaldkonnas, transpordis, hoonetes kui ka veekaitses ning rohe- ja looduslähedastes lahendustes.

Valdkonnad, kuhu kliimainfrastruktuur laieneb, hõlmavad puhta energia tootmist ja jaotust, energiasäästlikke ning soojusülekande- ja kaugkütte süsteeme, sidusat ja võrguarendust, elektrifitseerimist ning elamupiirkondade jätkusuutlikku arendust. Transpordi osas keskendutakse madala ja null-emissiooniga lahendustele, nagu ühistransport, raudteeühendused, jalgrattavõrgustikud ning elektri- ja kütusesäästlikud lahendused. Hoonete osas tähendab see energiatõhusaid ja kliimakindlaid ehitus- ning renoveerimisprogramme, sh isolatsiooni, ventilatsiooni ja säästutehnoloogiaid. Veekaitses ja riskide maandamisel tuleb rakendada vesikonna paremat planeerimist, hüdraulilist ohutust, veejuhtmete ja üleujutuste vastupanu tugevdamist ning looduskesksete lahenduste kasutamist.

Planeerimine ja rahastamine on kriitilised osad: kliimamuutuste riskide hindamine, ühtne ruumiline planeering, integreeritud arenduskavad ning noorenda/hoida infrastruktuuri investeeringuid. Euroopa Liidu ja riikide toetusvahendid, avalikud-erase partnerlused ning pikaajaline hooldus on hädavajalikud, et kliimainfrastruktuurid oleksid jätkusuutlikult arendatavad ja toimivad.

Võimalused hõlmavad suuremat energiasäästuvõttu, kasvu töökohtades ja parem air quality, samas esinevad väljakutsed nagu kõrged esialgsed kulud, keerukad riskialased otsused ja andmete ning tasakaalustatud kulu-linnastumise vajadus. Kliimainfrastruktuurid on seega olulised vahendid jätkusuutliku arengu ja kliimamõjude majandamise jaoks.