Kliendinõuete

Kliendinõuete all mõistetakse klientide või tarbijate poolt kaupade või teenuste ostmisega seotud nõudeid müüja või teenusepakkuja vastu. Need võivad tuleneda lepingulistest puudustest (toote või teenuse mitte vastavus leppele), garantiidest, tarbijakaitseõigustest või üldtööõiguslikest nõuetest. Kliendinõuded hõlmavad nii füüsiliste kui intellektuaalsete kaupade ja teenuste kvaliteedi, funktsionaalsuse, aja- ja ohutusnõuete eest vastutust kui ka tegelemise viivitust või eksitavat teavitamist.

Õiguslik alus. Eestis reguleeritakse kliendinõudeid peamiselt võlaõiguse (tsiviilseadustiku üldosa ja eriseadused) ning tarbijakaitse seaduse kaudu. Tarbijakaitseadus tagab tarbijale lisaõigused ja kohustused ning kehtestab nõuded tegelemiseks, teavitamiseks ja sobivate tagajärgede eest. Üldine juriidiline raamistik hõlmab ka Euroopa Liidu tarbijanõudeid ja vastavaid direktiive, mis mõjutavad kaupade ja teenuste vastavust ning garantiide sisu.

Menetlus ja tõendid. Kliendinõude esitamiseks tuleb kliendil tavaliselt esitada nõude sisu ja suurus lahtiseletatult, koos ostu tõendiga ning võimalike vigade või puuduste fotode või dokumentidega. Enamikul juhtudel tuleb nõue esitada mõistliku aja jooksul alates puuduse avastamisest. Müüjal või teenusepakujal on kohustus anda vastus ja pakkuda sobivat remondi- või hüvituslahendust.

Õigused ja võtted. Nõuetel on tavapärased leevendusviisid: parandamine (remont), asendamine uue või sarnase tootega, hinnalangus või tagasimakse; teenuste puhul võib olla tegemist taasesituse või hüvitusega. Kui nõuet ei lahendata osapoolte vahel kokkulepitud viisil, on võimalik pöörduda tarbijakaitse asutuse või kohtusse. Kliendinõuded võivad olla ajaliselt piiratud vastavate säte- ja preskriptiooniperioodidega, mis varieeruvad juhtumi ja õigusvaldkonna lõikes.