Kiirendustingimusi

Kiirendustingimusi on Estonian termi kiirendus-tingimuste mitme- või üksikkokkuvõte, mis viitab tingimustele ja teguritele, mis määravad või mõjutavad keha või süsteemi kiirenduse kiirust. See mõiste esineb erinevates teadus- ja tehnika valdkondades, kus on vaja hinnata, kui kiiresti asjad muutuvad kiiruseks.

Füüsikas on kiirendus a kiiruse muutumise kiirus ja see on defineeritud neto jõu ja massi suhtena: a = F/m. Kiirendustingimusi hõlmavad peamiselt rakendatud jõu suurus ja suund, massi ja massijaotus, hõõrdumine, õhutakistus, gravitatsioon ning võimalike piirangute olemasolu (nt juhikud või piiravad mehhanismid). Need tegurid mõjutavad keha kogu dünaamikat ja kinematikat.

Inseneriteadustes ja sõidukite dünaamikas arvestatakse kiirendustingimusi selleks, et hinnata või optimeerida soovitud jõudlust. Näidetena võivad olla kiirendus 0–100 km/h, puksi või startimistsüklid, tõusul kiireks kiirendamine. Tegurid hõlmavad mootori või jõuallika võimsust, ülekannet, veovõimet, aerodünaamikat, rullnõtkust ja rehvide haardet.

Mudelites ja mõõtmisel kasutatakse kiirendustingimusi sageli liikumisvõrrandite või simulatsioonide abil. Kiirendus ei mõõdeta vaid liikuva süsteemi sisemise energiaga, vaid kaasatakse ka jõu- ja vastuolud ning keskkonna mõju. Mõiste on seetõttu oluline nii teoreetilises analüüsis kui ka praktilises võrdluses ning töövõime ja ohutuse hindamisel.