Keeleväljamõeldustes

Keeleväljamõeldustes, tuntud ka kui *fictional languages* või *conlangs* (konstruktid keeled), on keeled, mis on loodud autorite poolt loomingulistes teostes, filmides või muudes meediaformaatides. Need keeled võivad olla täielikud, sisaldades grammatikat, sõnavara ja kõneviisi, või osaliselt arendatud, kasutades vaid mõningaid sõnu või fraase.

Keeleväljamõeldustes on tavaliselt loodud, et täita teatud narratiivsete vajadusi, näiteks looma autentilisust, eristada tegelasi või looda unikaalset kultuurilist konteksti. Näiteks J. R. R. Tolkien loodud *Quenya* ja *Sindarin* on täielikud elavkeeled, mis on arendatud teose "Sõrmuste Isand" ja "Silmarillion" kontekstis. Tolkieni keeled on üks tuntumaid keeleväljamõeldusi, kuna nad on põhjalikult dokumenteeritud ja sisaldavad oma grammatika, sõnavara ja ajaloolise konteksti.

Keeleväljamõeldustes võivad olla erinevaid funktsioone. Mõned autorid kasutavad neid, et luua tegelastele unikaalsust ja sügavust, teised aga loovad neid oma hobi või teadusliku uurimise eesmärgil. Keelestikud võivad olla ka mõeldud, et täita tegelikku kommunikatsioonivajadust, näiteks filmides või mängudes, kus keelt kasutatakse tegelastevahelises dialoogis.

Keeleväljamõeldustes on sageli mõjutatud tegelikest keeltest, kuid nad võivad ka sisaldada uusi elemente, mis ei ole tegelikest keeltest pärit. Need keeled võivad olla loodud ka teadusliku eesmärgiga, et uurida keele arengu protsesse või testida keeleteaduse teooriaid.

Keeleväljamõeldustes on populaarne ka fännide seas, kes arendavad neid edasi või loovad uusi keeli inspiratsiooni all. Need keeled võivad olla ka osa kultuurist, mis on tekkinud loominguliste teoste ümber, ja nad võivad mõjutada tegelikku keelekasutust.