Keelekorraldus

Keelekorraldus on keeleseaduste, kirjakeele standardiseerimise ja keelekasutuse organiseeritud juhtimine ühiskonnas. Selle eesmärk on tagada selge ja usaldusväärne suhtlus ning arendada keelt vastavalt ühiskonna vajadustele, samal ajal kaitstes keelelist mitmekesisust. Keelekorraldus hõlmab keeleplaneerimist, standardiseerimist ja terminoloogia arendamist ning keelekasutuse juhiste koostamist avalikus ja erasektoris.

Keeleplaneerimine jaguneb peamisteks valdkondadeks: kirjakeele normide kujundamine, terminoloogia arendamine ning keelekasutuse korraldamine avalikus sektoris, hariduses ja meedias. See hõlmab ka keeleõppe korraldamist, tõlketööd ning keeleandmete kogumist ja haldamist. Keelelise ressursi ja digitaalse sisu keeleseaduslik või suunislik raamistik on samuti osa.

Institutsioonid, mis keelekorraldust ellu viivad, võivad olla riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused, keeleseaduste rakendamise eest vastutavad organid ning terminoloogia- ja kirjakeelivaldkonna ressurside koordineerijad. Koostöö hõlmab sageli keeleakadeemiaid, haridus- ja meediavaldkonna esindajaid ning tehnoloogiaettevõtteid.

Keelekorralduse oluline osa on keeleõiguste ja keelelist mitmekesisust puudutavate küsimuste käsitlemine: ametlike keelte määratlemine, vähemuskeelte õiguste tagamine ning ligipääsu tagamine informatsioonile ja teenustele erinevates keeltes. Keelekorraldus on dünaamiline ja pidevalt arenev protsess, mis reageerib tehnoloogia arengule ja ühiskonna muutustele.